LIKISA DAILOR - FOHO RAMELAU & BEI FETO LIKISA - FOHO DARLAU

LIKISA DAILOR - FOHO RAMELAU-TATMAILAU



Istória kona-ba Likisa husi parte Mambae no Kemak nian haktuir katak Likisa ne'e nu'udar oan ida husi BEIHALE husi RAMELAU. Likisa nia ksadan fatin iha FOHO RAMELAU, parte Lorosa'e nian bolu LIKISA DAILOR. BEIHALE nia oan ida mós BEBIKU. BEIHALE ka BEIHAEL ne'e iha Mambae  no Kemak signifka BEI FILA FALI nune'e mak naran seluk Ramelau nian bolu TATA MAI LAU katak Bei fila fali iha foho tutun. Ida ne'e signifika katak jerasaun sira husi Ramelau fila fali mai, nune'e, mosu naran BEIHAEL. Iha mós istória haktuir katak Bei Ala ida fila fali mai iha foho tutun ne'e naran NAMRAU, ne'ebé tanba pronúnsia ketketak ikus mai bolu RAMELAU. Nune'e, naran Ramelau ne'e temi tuir naran Bei Namrau no Tatamailau atu hanoin hikas fali Bei Namrau nia mai fali iha foho ne'e nia tutun. Naran Behali ka Wehali iha Tokodede signifka LABELE KAER ka LIMAN LABELE KONA. Ida ne'e bele mós tanba Ramelau ne'e lulik tebes no manas tebes.

Istória sira ne'e, iha nia versaun oioin tuir lian no lisan, nune'e mós fatin ne'ebé Bei sira muda no hela ba. Istória kona-ba Beihael, Beibik no Likisa iha Ramelau ka Tatamailau, ema Mambae no Kemak sira mak hatene liu, hanesan istória kona-ba Likusaen Maubara no Wesei Wehali iha foho Taroman, Fatululik, Suai-Kobalima no istória Likusaen-Wehali no Wewiku iha Alas, Manufahi no Luka Wekeke, inklui fatin seluk mós. Iha parte Mambae nian, iha fonte individuál balun ne'ebé asesu liuhusi FB:
Ajorma Dei Belun



Istória ne'e haktuir mós katak jerasaun ka otas husi Likisa no Bebiku sai husi Ramelau hodi habelar ukun ba iha Tasi-mane ka Súl no Loromonu ne'ebé ikus mai harii Reinadu Maromak Oan Wehali no Likisa simu kbiit hodi ukun nu'udar Liurai Likisa ka Likusaen hodi ukun Timor Lorosa'e.



Mapa antigu husi navegadór italianu Antonio Pigaffeta iha 26 Janeiru 1522 kona-ba Reinadu maun alin haat iha Tasi-mane ka Súl: Suai, Likisa (Lichana), Bebiku (Oibich) no Kamanasa (Canabasa). Bele haree informasaun relevante balun iha revista elektrónika husi Pedro de'Alte iha ne'e: "Circum-Navegaçāo em Timor..."iha P.10.

Mapa ne'e hatudu katak Reinadu Likisa ka Likusaen ne'e maske sei iha relasaun mau alin ho Reinadu Kamanasa, maibé la'ós ida de'it hanesan fonte literáriu balun temi Reinadu Likusaen mak Reinadu Suai Kamanasa. Bainhira ita haree iha pozisaun mapa ne'e, Reinadu Kamanasa ne'e sei situa iha Wehali nian, besik malu ho Wewiku. Nune'e, bele dehan katak Reinadu Kamanasa ne'ebé hakerek iha mapa ne'e refere liu ba Reinadu Wehali. Reinadu Suai mak bainhira haree husi mapa ne'e, nanis ona iha ne'ebá no bele liga liu ba iha Suai-Kobalima.

BEI FETO LIKISA- FOHO DARLAU



Foho Darlau nia klaran

Foho Darlau nia tutun-Fatin Lulik

Foho Lulik Darlau nia aas mentru 1451, lokaliza iha Suku Leimea Leten, Postu Administrativu Atsabe, Munisípiu Ermera.

Istória Foho Darlau iha tempu mitolojia nian haktuir katak Lalehan ho Rai, liuliu fulan sei besik malu no tutan malu husi Kaleik Tali. Nune'e, ema husi Rai bele sa'e ba Lalehan ka Fulan. Iha loron ida, Bei Mane haruka Bei Feto ba foti ahi iha Darlau nia tutun. Bainhira Bei Feto to'o ba iha ne'ebá, nia rona musika lian furak loos iha Lalehan, nune'e, nia sa'e tuir Kaleik Talin ba haree. Bainhira nia to'o ba iha ne'ebá, ema sira iha Lalehan soe ka halimar jogu Kaleik no Kaleik sira ne'e mesak osan mean de'it. Nune'e, nia haree sira halimar Kaleik ne'e no Kaleik sira ne'ebé monu iha nia ain, nia koko sama subar tiha. Tanba hein kle'ur liu no labarik tanis tanba hamalaha, Bei Mane Foti Surik sa'e ba buka tuir Bei Feto. Bainhira to'o ba foho tutun, Bei Feto la iha no nia ba liu tiha iha Lalehan, Bei Mane hirus no tesik kotu tiha Kaleik Talin. Nune'e, Lalehan mós dada-an sa'e no dook ona husi Rai. Bei Feto haketak an tiha husi Bei Mane no Oan sira iha Rai.

Surik Lulik hodi tesi Kaleik Talin sei rai iha Uma Lisan Maliubu, iha Suku Leimea Leten, Atsabe. Uma Lisan Maliubu mak tau matan no fó han Bei sira ne'ebé Ksadan ka Fatuk rai no temi iha ne'ebá, inklui Bei Feto Likusaen.

Foho ne'e agora Igreja Katólika tau ona Kruz Boot ida ho aas metru 15 no luan metru 1 nu'udar símbolu Kaleik Talin ne'ebé tutun fila fali Lalehan ho Rai hanesan tempu uluk nian. Nune'e, ema sira iha Rai, liuliu ne'ebé iha fiar iha Jesus Kristu bele ba Lalehan liuhusi Kruz ne'e. Alende, Igreja Katólka mós tau estatua Sagrada Familia nu'udar simbólu ne'ebé reprezenta familia Bei Ala sira uluk ne'ebé fahe malu tiha, maibé hamutuk fila fali.

Fatuk ka Ksadan iha Foho Darlau reprezenta Bei Ala sira ne'ebé sai husi ne'ebá hodi la'o fahe malu namkari iha Timor laran no mós ba rai sira seluk hanesan Rote, Sabu, Alor, Flores, nsst.

Obrigadu barak ba vizita!
This website was created for free with Webme. Would you also like to have your own website?
Sign up for free